ERSI 15 AASTA AJALUGU

Tõrjutusest tunnustuseni

Suitsiiditeema oli Eestis nagu kõigis teisteski endistes nõukogude liiduvabariikides salastatud. Psühhiaatriaõpikud nimetasid suitsiidi raske vaimuhaiguse sümptomiks samaväärselt psühhoosiga. Suitsidaalsed inimesed paigutati sunniviisiliselt psühhiaatriahaiglasse ning neid raviti medikamentidega range režiimi tingimustes. Psühholoogiline ja sotsiaalne abi puudus.

Epidemioloogiliste uuringutega tegelemine ei olnud Nõukogude Liidus lubatud. Andmeid suremuse kohta ja demograafilisi andmeid hoiti statistikaametis luku taga. Kõik artiklite käsikirjad tsenseeriti ministeeriumide spetsiaalsete osakondade poolt ning riiklikuks saladuseks nimetatud faktid või niisugused andmed, mis võiksid purustada illusiooni täielikust heaolust, hävitati või jäeti aruandlusest välja. Meie palvel professor Jouko Lönnquisti poolt 1982-1986 Soomest postiga saadetud kirjandus suitsiidide kohta ei jõudnudki kunagi pärale.

Aastal 1988, Gorbatšovi reformide ajajärgul, anti luba (allakirjutanu taotlusel) taasasutatud Eesti Arstide Liidu (EAL) egiidi all Suitsiidide Uurimisgrupi moodustamiseks ning ligipääsuks statistilistele andmetele. Meie uuringute kohaselt oli suitsiidikordaja 100 000 elaniku kohta umbes 33-35; suletud ühiskond aga tähendas seda, et meil polnud aimugi, kas see kordaja on teiste maadega võrreldes kõrge või madal.

Eesti Arstide Liit (EAL) korraldas 1989. aastal Forum Medicorum Estoniae, kuhu olid kutsutud Eesti meedikud kogu maailmast. Foorumis osales peaaegu 100 kodumaalt lahkunud meedikut. See oli uue ajastu algus ja emotsionaalne sündmus, mis pani aluse paljude Eestis elavate ning siit lahkunud meedikute koostööle nii arstipraksise kui uuringute vallas. Tänu dr. Ants Anderson’ile ja dr. Jerker Hansson’ile (Rootsi) loodi kontakt silmapaistva Rootsi psühhiaatri ja suitsidoloogi professor Danuta Wasserman’iga, kellest sai Eesti suitsiidiuuringute matroon. Teadmiste-kogemuste suurenemise ning moraalse ja rahalise toetuse abil alustasime oma tööd tagasihoidlikult. Nõukogude Liidus suitsidoloogiat ei eksisteerinud, kui välja arvata Moskvas tegutsenud põrandaaluse uurimisgrupi tegevus, mida juhtis dr. Aina Grigorievna Ambrumova, kes andis konfidentsiaalselt allkirja vastu mõned publikatsioonid antud kirjutise autorile.

Balti riigid taasiseseisvusid 1991. aastal. Viimaks ometi oli meil loominguline vabadus. 1993. aastal arenes Eesti Arstide Liidu (EAL) alla kuuluvast Suitsiidide Uurimisgrupist ERSI, mittetulundusühing Eesti-Rootsi Suitsidoloogia Instituut ().See sai võimalikuks tänu professor Danuta Wasserman’i abile, tolleaegsete kõrgete Eesti ametivõimude moraalsele toetusele (Laur Karu, Vello Ilmoja, Marju Lauristin, Andres Kork, Siiri Oviir) ning Stockholmi Maakonnavalitsuse (Stockholm County Council „Stockholm Care”) rahalisele toetusele. Tihe koostöö Karolinska Instituudi Suitsiidide Preventsiooni ja Vaimse Tervise Keskuse (NASP) ning Stockholmi Maavalitsuse Suitsiidiuuringute ja Preventsiooni Keskusega sillutas ERSI jaoks tee ametliku staatuse omandamisele Eesti asutusena ning ühiskondliku tegevusega alustamiseks. Inauguratsiooni tseremoonia leidis aset Tallinnas Magdaleena Haiglas 1. veebruaril 1993. aastal. Alates 2005. aastast on ERSI ametlik nimi olnud Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut, peegeldamaks arusaamist, et suitsiidide ennetamisega tuleks alustada juba suitsiidiprotsessi varajastes etappides.

8. veebruaril 1993. aastal alustasime oma suitsidoloogia kursustega. Meie entusiasm ning kõrgetasemelised õppeprogrammid on toonud järjest rohkem õpilasi meie kursustele. Mitmed asutused, sealhulgas ülikoolid, on olnud huvitatud loengutest suitsiiditeemadel. Lisaks teadmiste edastamisele Eestis, on toimunud kursused ka St Peterburi ja Kaliningradi psühhiaatritele ja teistele vaimse tervise spetsialistidele aastatel 1996-2004.

Meie töö üheks olulisemaks eesmärgiks on olnud Eesti ühiskonna teadlikkuse tõstmine suitsiiditeemast. Oleme püüdnud teha kõik, et jagu saada tabust ja stigmast, mis suitsidaalse käitumise teemaga kaasneb. Oleme informeerinud Eesti poliitikuid ja teisi ametivõime suitsidaalse käitumise levimusest ning püüdnud juhtida nende tähelepanu olulistele rahvatervise probleemidele. Eesti Sotsiaalministeeriumi tellimusel oleme koostanud suitsiidide preventsiooni programmi ning rakendanud mitmeid tegevusi riskirühmade seas. Samm-sammult on ühiskonna teadlikkus suitsiiditeemast kasvanud. Meie töö ning suitsiiditeemad on leidnud meediakajastust mitmete intervjuude näol televisioonis, raadios, ajalehtedes, ajakirjades. Oleme säilitanud tihedad kontaktid NASP’i, WHO, Euroopa Komisjoni, Ameerika Suitsiidide Preventsiooni Fondi (American Foundation for Suicide Prevention) ning Rahvusvahelise Suitsiidiuuringute Akadeemiaga (International Academy for Suicide Research); osalenud kongressidel, konverentsidel, kursustel ning olnud kontaktis teiste riikide kolleegidega. Tänu kõigele sellele oleme täiendanud oma teadmisi ja kogemustepagasit, mis on vajalik oma valdkonna edendamiseks.

Nüüdseks on meil suurepärane interdistsiplinaarne meeskond oma ala spetsialistidest (psühhiaatria, rahvatervis, statistika, psühholoogia, sotsioloogia, sotsiaaltöö), kes tegelevad vaimse tervise edendamise ning suitsiidiuuringute ja -preventsiooni arendamisega koostöös kohalike ning rahvusvaheliste sidusgruppidega. ERSI on koostööpartner mitmetes WHO (SUPRE-MISS) ning Euroopa Komisjoni (EAAD, ProMenPol, MONSUE, EMIP, IMHPA, eelseisvatest OSPI ja SAYLE) toetusel läbiviidud projektides. Alates 2001. aastast on ERSI üks Eesti Käitumis- ja Terviseteaduste Keskuse uurimisgruppidest. Alates 2004. aastast on ERSI registreeritud Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendusasutusena. Käesoleval ajaperioodil, mil vaimse tervise probleeme ja suitsiide nähakse tõsise rahvatervise probleemina, on Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumil täita oluline roll kindlustamaks kõrgendatud tähelepanu suitsiidide ennetamisele ning vaimse tervise kaitsele. Paljud tudengid on oma väitekirjade juhendajateks valinud just meie spetsialistid. Meie Eluliini („Lifeline”) projekt (1995-1997) koostöös Befrienders International’iga (London) on edukalt ja iseseisvalt jätkunud.

Hinnates suitsiidide preventsiooni efektiivsust lähtuvalt suitsiidikordajatest ja -trendidest, märkame, et suitsiidikordaja on Eestis alates 1995. aastast pidevalt vähenenud. Teiste Balti riikide ja Venemaaga võrreldes on suitsiidikordaja Eestis madalaim, olles veel vaid mõni aasta tagasi naaberriikidega samal tasemel.

Tänuavaldused 15-aastase edu eest

Suitsidoloogia praegune olukord Eestis ning saavutatud edu suitsiidiuuringute ja –preventsiooni vallas on võimalikuks saanud tänu meie Rootsi sõprade toetavale suhtumisele, eelkõige tänu professor Danuta Wasserman’ile. Danuta Wasserman oli innustav ning väga professionaalne juhendaja kirjutise autori doktoriõpingute ja professuuri ajal Karolinska Instituudis. ERSI aupresidendi ning teaduskonsultandina on temast saanud julgustav mentor meie noorte teadurite jaoks. Oma töös oleme toetunud ka NASP’i kollegide abile ja sõbralikkusele ning me oleme siiralt tänulikud professor Jerzy Wasserman’ile konstruktiivsete ideede ning meie ühiste intellektuaalsete diskussioonide eest.

Oleme tänulikud kahele WHO kõrgele ametnikule, professor Jose Manuel Bertolote’le ja professor Wolfgang Rutz’ile, innustamise, toetuse ja meie edusammude tunnustamise eest. Täname koostööpartnereid WHO ja Euroopa Komisjoni projektides ning kõiki kolleege, kes on heldelt jaganud oma teadmisi ning aidanud kaasa suitsiidiuuringute ja –preventsiooni arendamisele Eestis. Võimatu on isiklikult tänada kõiki inimesi ning organisatsioone, kes on ERSI’t kõik need aastad aidanud. Kuid kõigile lugejatele suured tänud Teie panuse eest.

Meie töö oleks olnud võimatu järgnevate organisatsioonide rahaliste toetusteta: NASP (Karolinska Instituut), Stockholm Care, Rootsi Tervishoiuministeeriumi Ida-Euroopa Komitee (SEEC), Rootsi Teadusuuringute Nõukogu (rahvusvahelise konkursiga grant allakirjutanule professuuriks NASP’is, Karolinska Instituut), Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), Euroopa Komisjon, PHARE, Maailma Psühhiaatrite Assotsiatsioon (WPA), Ameerika Suitsiidide Preventsiooni Fond (AFSP), Rockefeller’i Fond, Rahvusvaheline Suitsiidide Preventsioon (SPI), Saksamaa Haridus- ja Teadusministeerium, Würzburg’i Ülikool (professor Armin Schmidtke), Soome Riiklik Tervishoiu Instituut (NPHI), Eesti Teadusfond (ETF), Eesti Vabariigi Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa, Eesti Hasartmängumaksu Nõukogu, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Vabariigi Rahvastikuministri büroo, Eesti Vabariigi Kaitseministeerium ja Eesti Talleks.

Meie ambitsioonikas, ühtehoidev ja kompetentne meeskond on garantiiks ERSI kõrgetasemelisele professionaalsusele ning jätkuvale arengule. Me vaatame tulevikku suurte ootustega.